Käesoleva aasta BIMsummiti Hoonete päeva keskmes ei domineerinud ühte kindlat teemat. Ettekanded olid vaheldusrikkad ja heas mõttes irooniliselt saaks seda tunnussõnana käsitleda. Iroonia aspekt väljendub BIMi enda olemuses. Oleme püüelnud aastaid andmepõhise projekteerimise, planeerimise, visualiseerimise, ehitamise ja haldamise poole. Rõõmuga saab tõdeda, et areng on silmnähtav. Enam ei kujuta ettegi, et suuremaid arendusi või projekte loodaks mudelita või BIM platvormita. Ettekanded kogemuslugudest demonstreerisid seda üsna selgelt. Siiski, silma jäi, et pilvekeskkondade paljusus, mida koostööks kasutati oli kirju kui maavanaema lapitekk. See justkui tähendab, et oleme liikunud 2D ajastust, mil jagasime faile e-maili teel või mõnes pilvepõhises salvestusruumis, edasi mudeli perioodi, mis võiks justkui paikneda ühes keskkonnas. Sellist läbivat muljet aga ei jäänud. Ettevõtetel on omad eelistused ja nõudmised funktsioonide osas, mida oodatakse BIM lahendustelt. Tagajärjeks vajavadki koostöö osapooled projektides mitme erineva tarkvara tootja tellimuspõhiseid litsentse ning endiselt on raske pidada järge töömudeli õigsuse osas. Olukord, mis nt Autodeski Construction Cloud lahendusele on võõras, kuna protsessi kõik etapid on läbitavad ühel platvormil.

Kuidagiviisi siiski kõik toimib ja areng on pidev. Uutele võimalustele ollakse avatud ja Christopher-Robin Raitviir Tallinna Strateegiakeskusest rõhutas, et vahel ongi vaja mitu tarkvara omavahel tööle saada, kuid iga kord peab parima lahenduseni jõudma. Kohalikud omavalitsused menetlevad kiiremini projekte, mille andmed on selged, realistlikud ja kergesti loetavad. Parimal juhul masinloetavad. Tehisaru abiga olemegi jõudmas ajastuni, mil osa projekti andmeid ongi loodud masinate poolt lugemiseks teistele masinatele. Vahepealt jääb ära inimeste tuimade töötundide kulutamine. Siiski, kontroll ja vastutus jääb edasi lihast ning luust ametnikule.

Enam ja enam kohtab ehitusega seotud konverentsidel ning seminaridel kolme läbivat teemat. Süsiniku jalajälg, kortermajade renoveerimine ja hoonete haldus. Kõik on kenasti BIM valdkonnaga seotud. Haldus kohe peale ehitamise lõppu. Renoveerimine kuskil elukaare etappides kas siis kapitaalsemalt või väikeste juppidena. Süsiniku jalajälg aga justkui kõige eelneva kohal metatasandil hõljumas. Andmed käivad kaasas iga nimetatud protsessiga ja kuigi renoveerimise tasand ei vaja eriti uusi lahendusi, kuna saab kasutada samu projekteerimise programme, mida ehitiste projekteerimise faasis, on siiski teatud kerge vaakum Eesti turul nii halduse kui ka süsiniku jalajälje BIM lahenduste osas. Tühja kohta kindlasti kuhugi ei jää ja peagi saame kindlasti näha uusi huvitavaid süsiniku jalajälje simulatsioone ning hoonete tervist jälgivaid tarkvarasid. Autodesk arendab samuti usinalt just nendele vajadustele vastavaid programme. Nt Tandem halduse sektoris ja Forma süsiniku jalajälje arvutuste tarvis.

Kokkuvõtvalt on rõõm tõdeda, et teatud määral on revolutsioon üle käinud ja nüüd on aeg evolutsiooniks. Eks selleks on tarvis natuke julgust koos pealehakkamisega. Riik toetab selles osas ja olemas on mitmeid meetmeid digitaliseerimise teekonna kergemaks tallamiseks. Üksi seda käima ei pea ning partneri valimine on elemenataarne. Meie oleme oma koostööpartneritele ja klientidele antud protsessis hea meelega abiks ja ootame aina uusi põnevaid väljakutseid. Kohtume juba järgmisel konverentsil!