Ehituse digitaliseerumine ei tähenda enam pelgalt 3D‑jooniste loomist. Tänapäevane BIM‑projekteerimine on struktureeritud, standarditel põhinev protsess, kus mudel on keskne infoallikas kogu ehitise elukaare jooksul. Selle toimimise eelduseks on selge BIM‑reeglistik, korrektselt üles ehitatud alusfailid ning tarkvara, mis neid põhimõtteid toetab – Eestis on selleks väga heaks näiteks Revit koos Revit EST lokaliseerimisega.

BIM‑reeglistiku roll projekteerimises

BIM‑reeglistik määratleb, kuidas ja milleks mudelit luuakse. See hõlmab kokkuleppeid mudeli detailsusastmete, nimetuste, klassifikaatorite, vaadete, esitlusviiside ja andmestruktuuride kohta.

Hästi koostatud reeglistik:

• tagab, et mudel on kõigile osapooltele üheselt mõistetav;
• võimaldab erinevate projektiosaliste sujuvat koostööd;
• loob eeldused mudeli korduvkasutuseks ehituses ja halduses;
• vähendab vigade, topelt töö ja tõlgendusprobleemide riski.

Ilma ühtsete reegliteta muutub BIM‑mudel kiiresti „ilusaks geomeetriliseks pildiks“, mille infosisu väärtus on piiratud.

Alusfailid – BIM‑reeglistiku praktiline väljendus

Kui BIM‑reeglistik on kokkulepete kogum, siis alusfail (template) on selle praktiline rakendus Revitis. Alusfailist algab iga projekt ning see määrab suuresti ära töö kvaliteedi ja kiiruse.

Revit EST lokaliseeringu alusfailid on koostatud arvestades:

• Eesti projekteerimispraktikat ja kehtivaid standardeid,
• erinevate erialade (AR, EK, tehnosüsteemid) vajadusi,
• ehitise elukaart tervikuna – projekteerimisest kuni halduseni.

Alusfailis on juba eelnevalt seadistatud vaated, kihistusloogika, nimetusskeemid, graafikareeglid ja paljud muud tööks vajalikud alused. See tähendab, et projekteerija ei pea iga projekti alguses nullist seadistama töökeskkonda ega tegema ad hoc otsuseid, mis hiljem koostööd takistavad.

3D‑mudeldamise aluspõhimõtted Revitis

Revit ei ole pelgalt 3D‑modelleerimise tööriist, vaid andmepõhine projekteerimiskeskkond, mille suurim väärtus arhitektidele ja projekteerijatele seisneb terviklikus tööloogikas.

Revitis toimiv BIM‑mudeldamine põhineb mõnel väga olulisel alustõel:

1. Objektikeskne modelleerimine
   Modelleeritakse päris ehitise elemente (seinad, talad, seadmed), mitte jooni ega katkendeid.
2. Info ja geomeetria seotus
   Igal elemendil on lisaks kujule ka omadused ja parameetrid, mida saab kasutada analüüsis, koguste arvutuses ja andmevahetuses.
3. Ühtne koordinaatsüsteem ja mudeliloogika
   Mudel peab sobituma koondmudelisse ning toimima koos teiste erialade mudelitega.
4. Vaated on mudeli tuletised
   Joonised ei ole eraldiseisvad, vaid põhinevad alati samal 3D‑mudelil.

Just siin annab Revit EST lokaliseering tugeva eelise – mudeldamise loogika on juba algusest peale kooskõlas Eesti BIM‑praktikaga. Vaata lisainfot alusfailide sisust siit – https://www.arucad.ee/tooted/arucad-systeemid/revit-est-lokaliseering/

Kiirem algus, standardil põhinev tulemus

Revit EST lokaliseeringu suurim väärtus seisneb selles, et see võimaldab alustada projekteerimist kiiresti, kuid samal ajal õigesti. Projekteerija saab keskenduda sisule ja lahendustele, mitte tööriista seadistamisele. Samal ajal on tagatud, et loodav mudel vastab Eestis kehtivatele ootustele ning sobib edasiseks kasutamiseks ka IFC‑põhises koostöös.

Kokkuvõttes ei ole Revit EST lihtsalt tarkvara lisamoodul, vaid sild BIM‑reeglistiku, alusfailide ja kvaliteetse 3D‑mudeldamise vahel. See loob selge raamistiku, millele saab ehitada tõeliselt väärtusliku digitaalse ehitusinfo mudeli.

Huvi korral küsige lisainfot. Revit EST on kättesaadav ning kasutatav kuni Revit 2025 versioonini. Peagi asume alusfailide uuendamise ning uute nõuete ÜBN 4.0 integreerimise juurde Reviti alusfailidega.