Äripäev oskab ja peab vajalikuks korraldada konverentse, mis annavad ausa sissevaate ühiskonnas aktuaalsetele teemadele. Järjekordne sisukas kokkusaamine Olümpia hotelli konverentsikeskuses tõi taristuehituse sektori inimesed kokku kuulama ja kaasa rääkima eelsesivast aastast. Tavainimese jaoks Eestis on head teed, elekter, puhas vesi, andmeside, valged puhtad tänavad jne kõik justkui inimõigus. Me oleme kodanikud, maksame makse ja riik seisab hea, et kõik sujuvalt toimiks. Kui midagi jätab soovida, meeldib meile natuke sarjata riiki, sest see on ühest küljest midagi abstraktset, nii et keegi pole otseselt solvatud, kuid tõenäoliselt tunneb suurem osa rahvast – suuremal osal poliitikutest lasub mingi süü, kui teetöid on liiga palju või kui peale tormi kadus vool.

Taristuehituse sektori suurim tellija on tõesti riik. Peamiseks ja nähtavaimaks teemaks on teede ehitamine ning korrashoid. Taristuminister ei salanud, et väljakutse järgnevatel aastatel on väga suur, kuna eelarve ei kata kogu vajadust. Esialgu võis jääda mulje, et vahest jääb lõiguke siit või sealt tegemata, kuid hiljem nimetatud numbrid andsid tormihoiatuse, kuna täitmata on ligi 75% vajaminevast eelarvest. Seda kinnitas ka Taristuehituse Liidu arvutus, mille kohaselt asfaldi tootmine peaks olema kahekordse mahuga võrreldes hetkeseisuga. Isegi uuel aastal jõustuv automaks ei päästa meid maanteede olukorra kehvenemise eest. Eriti ettevaatlik on vaja olla tulevikus Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel, mida väisab suur hulk raskeveokeid.

Teised suured märksõnad olid süsiniku jalajälg ja julgeolek. Kohati käisid need käsikäes. Nt – Enefit Greeni hiigeltuulepargi rajamise plaan Liivi lahele annab meile suurema sõltumatuse väljast tuleva elektri osas ning samas tõuseb puhta energia tootmine täiesti uuele tasemele. Umbes 8 aasta pärast on võimalik, et 50% elektrist on taastuvatest allikatest ja toodetud siinsamas Eestis. Hetkel jäi küll ebaselgeks, kust võetakse miljardid eurod pargi rajamiseks, kuid ega raha maailmast otsa pole saanud ning tühja tuule tallajat vaevalt lastake väärikale konverentsile kuulutama plaane, millel pole tõepõhja all. Seda projekti ootan suure põnevusega.

Kaitserajatistesse on vaja paratamatult investeerida arvestades meie naaberriigi volatiilsust ja agressiivsust. Julgeolek ja turvalisus on vaba riigi oluline osa. Peagi on oodata tervet rida hankeid, mille tulemusena ehitatakse ja uuendatakse strateegilisi rajatisi ning teid kaitselinnakutes. Mingit leevendust peaks see andma taristuehituse ettevõtetele, mille hulgas on juba väga pika ajalooga firmasid ja mille kollektiive juhid soovivad hoida koos. Suuremahulisi hankeid oodatakse ka igapäevaselt Rail Baltica suunalt, mille edenemise tempo vaheldub, kuid üldiselt jätab soovida.

Julge visiooniga esinesid nii Energiasalv kui ka AruCAD Süsteemide pikaajaline klient Verston. Mõlemad panustavad innovatsioonile ning võtavad tõsiselt süsiniku jalajälje vähendamise vajalikkust. Ressursside targasti ja uuesti kasutamine on lausa seaduses sees ning eks kõigil osapooltel igas ehitusega seotud sektoril võiks see pidevalt meeles mõlkuda. Kui Energiasalve tegevus keskendub peamiselt Eestile, siis Verston asub vallutama Euroopat ning soovib peagi olla number 1 kestlik taristuehitus ettevõte. Sellised väärtuspõhised ambitsioonid teevad rõõmu ja soovime neile edu ning oleme omalt poolt kõikide lahendustega toeks, mis on abiks planeerimisel, projekteerimisel, andmete haldamisel, koolitamisel.