Iga-aastane Arhitektuuri ja Arenduse Konverents on saanud tehnoloogiahuviliste ja valdkonnaekspertide jaoks kohustuslikuks sündmuseks, kus kohtuvad tarkvara- ja süsteemiarhitektuuriga seotud tipptegijad. Nii oli ka taas toetajana kohal AruCAD Süsteemide meeskond.

Konverents keskendus tulevikutehnoloogiatele ja võimalikele suundadele linnaplaneerimises. Olulisi teemasid lahkasid esinejad – tõden teatava rõõmuga – üsna ausalt ja ilustamata. Kui ikkagi riigi esindajad ja ametnikud tunnistavad ausalt, et menetlemise protseduurides on arenguruumi ning leiavad etteastete käigus sõbraliku dialoogi suuremate kinnisvara arendajate esindajatega, tekib tunneli lõpus valguse lootust omajagu. Polnud üllatav, et paljud teemad keerlesid Tallinna ja Harjumaa ümber. Seepärast käsitleti ka just nende piirkondade eripärasid. Keegi esinejatest julges väita, et uusarenduste menetlemise periood võib ulatuda 17 aastani. Ulmeline number. Tehnoloogiad, trendid, materjalid, seadusedki jõuavad muutuda palju sellise aja jooksul.

Tehnoloogiamaailm muutub kiiresti ning arhitektide ja arendajate roll on kriitiline, et tagada ettevõtete edu ja innovatsioonivõimekus. Järjest tähtsamad on ka jätkusuutlikkus ja üldine ühiskonna heaolu. Kuigi ühes paneelis tõdeti, et “arendajad on ahned”, leiti ühiselt, et viimaste aastate uued linnaosad väärivad kiitust ning pigem vaadatakse kaugemasse tulevikku ja mitte ainult rahanumbreid. Ühistransport ja elurikkus linnapildis tõusevad enam ja enam fookusesse. Sama teemat rõhutas ka Soome tunnustatud arhitekt Harri Hautajärvi äsja toimunud FinnBuild messil Helsingis. Arendused ja täisehitatud krundid on vaja võimalikult tõhusalt kasutusele võtta ning hoida tasakaalu loodusega. Kõlab õilsalt ja on ka tehtav, kuid nõuab rohkem “koostöö konkurentsi asemel” põhimõtete rakendumist ühiskonnas.

Tõdemust, et kinnisvara on kallis ja jääb kättesaamatuks peaaegu tervele põlvkonnale noortele, võetakse hetkel juba paratamatusena, mille osas keegi suuri niite tõmmata ei oska või saa. Arendajatele soovitati sotsiaalsemat lähenemist. St – igas uues arenduses võiks olla 10% kuni 15% eluruume, mida saab välja rentida mõistliku hinnaga vähekindlustatud peredele. Seda saaks vastavalt mõjutada ka kohalik omavalitsus, kes siis vastavalt menetlemisel tingimused saab seada. Piirkondlikult võiks teema aktuaalsem olla suuremates linnades, sest maal rahvastiku arv järjest väheneb.

Konverents oli otsast lõpuni täis häid mõtteid ja sõnavõtte ning julgustan omalt poolt kõiki huvilisi juba silma peale panema järgmise aasta üritusele.